Õppekava

KINNITATUD

dir KK 26.09.2012 J-4

ÕPPE- KASVATUSTEGEVUSE:

EESMÄRK:

Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mis tugineb laste oskuste, teadmiste ja vilumuste kujundamisele.

ÜLESANDED:

  • soodustada laste arengut;
  • luua turvaline õpikeskkond;
  • tagada lapsele turvatunne ja eduelamus;
  • toetada loomulikku huvi teadmiste saamisel ja maailma mõistmisel;
  • luua võimalused lapse võimete arendamiseks;
  • lähtuda oma töös riiklikust õppekavast;
  • tagada lapse igakülgne areng vastavalt arengu potentsiaalile;
  • hoida ja tugevdada lapse tervist;
  • arendada lastes keskkonna- ja loodushoidu
  • soodustada lapse emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;
  • toetada ja abistada vanemaid õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, vajadusel nõustada neid;
  • arendada koostööd;
  • tagada süsteemne ülevaade õppe- ja kasvatustööst;
  • soodustada lapse kasvamist aktiivseks, vastutus-, otsustus- ja valikuvõimeliseks, oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, tundlikuks ja koostöövalmiks inimeseks

 

LÄHTEKOHAD:

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel arvestatakse järgmisi lähtekohti:

  • terviklikkus – kogu õppekasvatustöö annab lapsele tervikliku pildi ümbritsevast elust;
  • lapsepärasus – kõige aluseks on lapsepärasus ja huvi äratamine lapses;
  • elulähedus – õppekasvatustöö on korraldatud lapsele tuttava ja arusaadava põhjal;
  • iseseisvus ja aktiivsus – uusi teadmisi ja oskusi hangitakse uurides, katsetades, meelte abil tajudes, kinnistatakse praktilises tegevuses, lapsel on õppetöös aktiivne roll;
  • koduloolisisus ja looduslähedus – on prioriteetsed valdkonnad kõikides õppetegevustes;
  • individuaalsus – õppetöö on korraldatud vastavalt lapse võimetele ja arengutasemele. Kasutatakse individuaalõpet ja tööd väikestes gruppides.

ÕPPEMEETODID JA -VIISID:

  • vaatlus;
  • vestlus;
  • jutustamine;
  • õppemäng;
  • õppekäik;
  • katsed, uurimised;
  • iseseisev töö;
  • rühmatöö;
  • dramatiseerin;
  • individuaalne töö.

Õppekasvatustöö rühmades toimub nädalakava alusel, hommiku poolikutel.
Õppe- ja kasvatustegevuse seob tervikuks lapse elust ja ümbritsevast keskkonnast tulenev temaatika. Valdkondade kaupa esitatud õppesisu ja –tegevuste integreerumisel lähtutakse üldõpetuslikust põhimõttest. Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel integreeritakse järgmisi tegevusi: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine, vaatlemine, uurimine, võrdlemine, arvutamine ning mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused.

KEEL JA KÕNE

EESMÄRGID:
1. Laps tuleb toime igapäevases suhtlemises;
2. Laps kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisis vorme ja mitmekesist lauseehitust;
3. Laps tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, on omandanud lugemise ja kirjutamise esmased oskused.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1 ähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus last õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;
2.peetakse oluliseks, et lapse kõne arengut toetatakse kõikides valdkondades (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning igapäevatoimingud); lapsele luuakse kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste kõnet ning tal on vaja ja ta saab ise kõneleda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;
3.suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatu koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse þanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;
4.õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;
5.mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

ÜLDTEEMAD:
1.Hääldamine
2.Sõnavara
3.Grammatika (lause ja vormid)
4.Tekst
5.Suhtlemine
6.Lugemise ja kirjutamise esmased oskused

MATEMAATIKA

EESMÄRGID:
1.Laps rühmitab esemeid õhe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;
2.Laps järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;
3.Laps tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;
4.Laps mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;
5.Laps mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;
6.Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;
7.Laps näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.suunatakse last nähtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab erinevusi ja sarnasusi, oskab esemeid järjestada, rühmitada ja loendada;
2.harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;
3.seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures last kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemise-, haistmise- ning kompimisaistingut;
4.suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);
5.toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

ÜLDTEEMAD:
1.Asjade maailm
2.Arvude maailm
3.Suuruste maailm
4.Kujundite maailm

MINA JA KESKKOND

EESMÄRGID:
1.Laps mõistab ja tunnetab ümbritsevat maailma terviklikult;
2.Laps omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;
3.Laps väärtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone;
4.Laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;
5.Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise – ja liikluskasvatust;
2.suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;
3.lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4.suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;
5.suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

ÜLDTEEMAD:
1.Terviklik mina
2.Tervislik eluviis
3.Turvalisus
4.Üldinimlikud väärtused
5.Kombed ja traditsioonid
6.Taime- ja loomariik
7.Elukeskkond
8.Inimene ja loodus

Loodus on inimese elu ja tervise allikas. Loodus on tervik, kus kõik on omavahel seotud. Maailma avastamine algab lapsepõlvest, meid ümbritsev keskkond pakub selleks igasuguseid võimalusi.

Keskkonnakasvatust ei ole võimalik võtta eraldi ühe ainena, see on kõiges, mis meid ümbritseb ja teda saab kasutada integreeritult igas ainevaldkonnas ja kõikides õppe- ja kasvatustegevsutes. Säästlikku suhtumist loodusesse tuleb lapsel kujundada juba lapsest peast, see peab arenema koos temaga. Eesmärgiks on looduse väärtustamine sel määral, et see kuuluks hiljem tema elustiili juurde ning looduse hoidmine on elu loomulik osa.

Looduse õpetamise parimaks läbiviimise kohaks on vahetu loodus., kus toimub teadmiste andmine, kogemiste saamine, tõmmatakse paralleele, nähakse seoseid ja tunnetatakse kõike vahetult kõigi meeltega. Loodus annab suurepärase võimaluse uurimiseks, vaatlemiseks, võrdlemiseks, avastamiseks. Kindlasti on oluline näha ja kogeda loodust vahetult erinevatel aastaaegade ja ilmastikunähtustega.

Kuna eelkooliealine laps ei oska üksi vaadelda, tuleb teda suunata avastama, nägema, et iga asi siin ilmas on ainulaadne, huvitav ja kordumatu. Eelkoolieas on esmatähtis õpetada integreeritult st käsitleda õppesisu ainetevaheliste seoste ja tegevustena. Õppekäigud on üks võimalus aidata lapsel orienteeruda endas, kultuuris, luua ettekujutus ümbritsevast maailmast, toetudes lapse loomulikule huvile teada saada ja olla uudishimulik.

Loodus ümbritseb last oma värvide, helide, lõhnadega alates tema sünnist. Lapse kohta on öeldud, et ta on looduslik alge, kes veel ei ole eemaldunud loodusest, ning seetõttu on parim vahend ja keskkond lapse arenguks LOODUS. Peale meeltega tunnetamise on lapsekeskses kasvatuses oluline märksõna – kogemus.

KUNST

EESMÄRGID:
1.Laps tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;
2.Laps kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;
3.Laps vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;
4.Laps kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja –võtteid;
5.Laps kasutab materjale ja tööriistu ohutult ning sihipäraselt;
6.Laps vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;
2.suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlusel tehtud tähelepanekuid;
3.kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;
4.arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;
5.julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;
6.viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, liivale, puidule, kivile või kombineeritakse erinevaid materjale;
7.suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

ÜLDTEEMAD:
1.Voolimine
2.Joonistamine
3.Maalimine
4.Meisterdamine
5.Tööprotsessi juhtimine ja teose loomine
6.Visuaalse info otsimine ja kasutamine oma töös
7.Kujutava kunsti abiteaduse rakendamine (värv, vorm, kompositsioon, perspektiiv, anatoomia)
8.Kujundamine, disainimine
9.Visuaalse keskkonna teadvustamine
10.Kunsti vaatlemine, kunstiteose analüüsimine, vestlused kunstist
11.Visuaalse keele kasutamine

MUUSIKA

EESMÄRGID:
1.Laps tunneb rõõmu laulmisest ja liikumisest;
2.Laps suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;
3.Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;
4.Laps suudab musitseerida nii rühmas kui ka üksi.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.on esikohal emotsionaalne ja aktiivne muusikaalane tegevus;
2.kujundatakse ja arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust ning väärtushinnanguid;
3.arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;
4.kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka pidulike sündmuste puhul;
5.seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline liikumine, mängud ja tantsud;
6.muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood) valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

ÜLDTEEMAD:
1.Muusika kuulamine
2.Laulmine
3.Pillimäng
4.Muusikalis-rütmiline liikumine

LIIKUMINE

EESMÄRGID:
1.Laps tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;
2.Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;
3.Laps tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;
4.Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;
5.Laps järgib esmaseid hügieeni- ja ohutusnõudeid.

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunamist: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed (vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus) kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;
2.rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega – jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jne;
3.peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujunemist: regulaarsel tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;
4.suunatakse last oma oskusi, võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma õhe või teiste kehalise harjutuse vajalikkust;
5.mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peenmotoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

ÜLDTEEMAD:
1.Kehalise kasvatuse alased teadmised
2.Võimlemine
3.Põhiliikumised
4.Tants
5.Rütmika
6.Liikumismängud
7.Talvealad
8.Vaba aeg ja loodusliikumine

TERVISEKASVATUS

EESMÄRGID:
•Lapsel mõistab ja järgib puhtuse-, korra-, ja toitumisharjumusi;
•Laps saab aru, et inimese tervis on väärtus, mida mõjutab eluviis ja ümbritsev keskkond;
•Laps teab, mida on vaja teha selleks, et olla ja jääda terveks;
•Laps mõistab üldinimlikke väärtusi;
•Laps saab aru, et turvalisuse tagamiseks tuleb teada reegleid ja neist kinni pidada;

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab ka tervisekasvatust;
2.suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides, kuulates helisid;
3.integreeritakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4.suunatakse last oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

ÜLDTEEMAD:
Tervislik eluviis:
•tervise teadvustamine ja väärtustamine
•hügieen
•hammaste tervis,
•tervislik toitumine
•inimkeha tundmine
•sotsiaalsed toimetulekuoskused
Turvalisus
•reeglite tundmine
•turvalisusnõuete tundmine

Terviseõpetuse teemad käsitletakse aasta jooksul nädalateemade kaupa
Osa terviseõpetuse tegevusi viib läbi tervishoiutöötaja.

LIIKLUSKASVATUS

EESMÄRGID:
•Laps saab aru, et inimese tervis on väärtus, mida mõjutab eluviis ja ümbritsev keskkond;
•Laps teab, mida on vaja teha selleks, et olla ja jääda terveks;
•Laps saab aru, et turvalisuse tagamiseks tuleb teada reegleid ja neist kinni pidada (sh elementaarsed liiklusreeglid);
•Laps oskab ohutult tänavat ületada ja liigelda;

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVANDAMISEL JA KORRALDAMISEL:
1.valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, mis hõlmab ka liikluskasvatust;
2.suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevatoimingute kaudu;
3.integreeritakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;
4.suunatakse last liikluses märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

ÜLDTEEMAD:
•Kõnni- ja sõiduteed, ristmikud;
•Reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajad;
•Sõidukid ja alarmsõidukid;
•Ohutus liiklemisel jalakäijana (sh helkur) sõiduautos (sh turvatool ja turvarihm), jalgrattal (sh kiiver), rulluiskudel (sh kaitsmed);
•Käitumine tänaval ja ühissõidukis;
•Liiklusmärgid ja nende tähtsus;
•Liiklusreeglid tänaval ja maanteel;
•Liiklusohud erinevatel aastaaegadel;

Õppetegevuse viiakse läbi erinevate vestluste, tegevuste õppekäikude ja mängude kaudu. Igapäevane praktika toimub kesklinna tänavatel.

ÕUESÕPE

EESMÄRGID:
•Laps märkab, mis on tema ümber;
•Laps mõistab, kuidas ümbritsev teda mõjutab;
•Laps saab aru, kuidas tema ümbrust mõjutab;
•Laps teab looduse ja inimeste vahelisi vastastikku kasulikke mõjusid;
•Laps tunneb ja teab loodusnähtusi ja looduse vahetuid komponente;
•Säästliku eluviisi, looduse- ja keskkonnateadlikkuse kasvatamine

Lasteaia õppekava vanuseline jaotus on aluseks rühmade tegevuskavade koostamisel.
Tegevuse- ja nädalakavadega saab tutvuda rühmas.