Projektid

LIIVAMÄE LASTEAIA LAPSED ÕPIVAD EMPAATIAT LÄBI HOOLIMISE

Sellel õppeaastal on Liivamäe lasteaia üheks märksõnaks HOOLIMINE. Meie ümbritseb palju erinevaid inimesi. Selleks, et lapsed märkaksid oma ringkonnast väljaspool olevaid inimesi, tuleb neid omavahel kokku viia. Hoolimine, teiste märkamine ja rõõmu jagamine on tore viis lastele empaatia õppimiseks. Seepärast otsustasime kogu meeskonnaga selle teemaga tõsisemalt tegeleda.

Oktoobris ehtisime õues helkurpuu, sest lapsed märkasid, et nende vanematel puudub sageli helkur. Sellest sai alguse suur helkurite kampaania, mille raames meisterdasime koos lapsevanemate ja personaliga 300 helkurit. Liivamäe lapsed käisid helkurite olemasolu välisriietel kontrollimas Tallinna Haridusametis, Tallinna Kesklinna Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuses, kus lahkelt puuduvaid helkureid ametnikele jagati. Veel jagati helkureid Valge Maja  hambaravile ning Ema ja lapse turvakodule.

31.oktoober külastasid lapsed Iru Hooldekodu, kus koos sealsete hoolealustega joonistati ning pärast seda lapsed laulsid ja tantsisid. Kohtumine oli vastastikku empaatiline. Kuulsime palju lugusid nende elust ja tegemistest.

Novembri jooksul kogusime Ema ja lapse turvakodule köögi- ja majapidamistarvikuid. Koostöös vanemate ja personaliga oleme regulaarselt muretsenud asju, mida hetkel turvakodu vajab. Kokku koguti vajaminevate asjade nimekirja alusel 10 kasti, milles oli laste plastikust sööginõusid, beebilusikaid, imikute tasse,  taldrikuid, kausse, söögiriistasid, morsi- ja piimakanne, lõikelaudasid, joogitopse, panne, potte jne. Kõik kastid on turvakodusse juba päkapikkude poolt juba kohale toimetatud.

13.detsember külastasid Mõmmi rühma lapsed Salu Kooli ja Harakakodu elanikke, kus Liivamäe lapsed etendasid talveetendust „ Lumivalguke ja metsarahvas“.

Salu Koolis õpivad ja Harakakodus elavad erilised lapsed ja noored. Enne sinna minemist tuli lastele selgitada sealse publiku eripära. Näiteks etenduse ajal võivad kosta hõiked või häälitsused, mis on pealtvaatajate soov kaasa laulda või moodus rõõmu väljendada. Koolimajja jõudes võeti meid väga soojalt vastu, esimesed pealtvaatajad olid juba saalis ootamas. Etendus läks väga hästi, lapsed olid tublid. Pealtvaatajatele meeldis eriti etenduse muusikaline osa, mille ajal sooviti kaasa liigutada ja ümiseda, aeg- ajalt kostis ka rõõmuhõiskeid.

Pärast etendust toimus ühine talvepiltide joonistamine. Paberid ja pliiatsid pandi nii laudadele kui põrandale, lähtuvalt sellest, kuidas kellelgi mugavam oli joonistada. Tööd tulid väga värvikirevad ja kõigile meeldis koos tegutseda, aidati pliiatseid kätte, räägiti jutte piltidest, joonistati ette pilte, mida värvida. Õhkkond oli väga toetav ja sõbralik.

20 detsember külastasid Mõmmi rühma lapsed Haiba Lastekodu.

Kuna osa lastekodu lapsi käib Haiba lasteaias, siis olid talveetendust kutsutud vaatama ka kohaliku lasteaia lapsed. Etendus läks hästi, lapsed said kiita nii kasvatajatelt kui Haiba lasteaia õpetajatelt. Pärast etendust hakkasime üheskoos talvepilte joonistama. Selleks olid kaasa võetud suured joonistuspaberid ja rasvakriidid. Kokku tehti kümme toredat talvepilti, mis kõik jäid kaunistama Haiba lastekodu saali seinu.

 

Liivamäe lasteaed kaltsuvaipasid kudumas

Juba sügisel valmis plaan, kuidas lasteaed Eesti Vabariik 100 raames sünnipäeva tähistada, seda tõesti omamoodi, kaltsuvaipu kududes.

Aasta lõpus muretseti lasteaeda kangasteljed, juht viisi ennast kangastelgede hingeeluga kurssi, et veenduda, et tegevus lastele jõudumööda on. On ju Eesti Vabariigi algusaegadel kõik lapsed kudumisega hakkama saanud, ega siis meiegi viletsamad ole. Siis viidi personalile läbi väike kiirkursus kangastelgede kasutamise osas ja kudumine võis alata.

Esimese tööna algas T- särkide ribastamine seda koos vanematega kodus. Kuna kangastelgesid on kaks, tuleb teistel rühmadel veidi oodata. Krõlli ja Mõmmi rühm said võimaluse alustada esimesena kudumist. Väikesed kangasteljed on hetkel nooremas rühmas ja 4-5 aastased koovad usinalt.

Õhin on nii suur, et lapsed seisavad kangastelje kudumise ootuses järjekorras. Lõbusaks läheb ka siis, kui tuntakse ära mõni tuttav kangariba.

Esmalt peavad lapsed jälgima kummalt poolt liigub piirits ja vajutama sama poole tallalauda, seejärel läbistama koos ribaga piiritsa, laskma lahti tallalaua ning sugaga riba kinni lööma. Lisaks värvuste kordamisele loendavad lapsed, mitu rida nad ühte värvi juba kudunud on. Nad loendavad või liidavad õhinaga kõik kootud read kokku.

Krõll 1Krõll2

Lastele areneb koordinatsioon ning silma ja käe koostöö. Iga kudumiskorra järel suureneb oskus keskenduda erinevatele tegevustele üheaegselt.

Sageli on lapsed nii õhinas, et nad unustavad ennast kangastelgede taha ja neid tuleb sealt ära kutsuda.

Õpetajate sõnul annab kangastelgedel kudumisega lõimida mitmeid valdkondi.

Saadud kangaid kasutatakse stendidena ja laste tööde eksponeerimise alusena.

Õpetajad osalevad laste kudumises nõustajate ning ettenäitajatena ning operaatoritena, et kangas ikka kasvaks ning kootud vaip ilusti narmastega lõpetatud saaks.

6-7 aastaste, Mõmmide rühm koob veidi suurematel telgedel

Mõmmi5

On juba kangasteljed personalile, hetkel toimub kevadine kappide suurpuhastus ja vanade riiete ribastamine.

Kootud vaipadest teeme kindlasti saalis näituse.