Veenädala jooksul pakkus Tuulehobude 6-7a lastele erilist huvi pabermassi valmistamine ning sellest pildi meisterdamine, kuna tegevus oli neile uus ja põnev. Läbi sõnamängu „Täidan, täidan, laeva“ oskasid kõik lapsed tuua näiteid vee vajalikkusest meie igapäevaelus. Lisaks täitsime mitme päeva jooksul veeteemalist töölehte, mis aitas teadmisi kinnistada ja uusi seoseid luua. Nädala lõpus katsetasime vee mõõtmist erinevates anumates ning uurisime, kui palju vett mahub ühest anumast teise. Samuti lugesime, mitu tilka mahub ühte supilusikasse, ning saime tulemuseks 65 tilka. Taimede kasvatamise kaudu õppisime, et vesi on hädavajalik, et taimed saaksid kasvada.

Tähekullid rääkisid, et kus näeme vett looduses. Milliseid erinevaid veekogusid on ja kuidas tekivad veekogud? Järjestasime purgid veekogude suuruse järgi ja mõõtsime mõõtetopsiga kui palju kuhugi purki vett mahub. Pilve ja vihma tekitamiseks tegime katset vee, habemeajamisvahu ja sinise toiduvärviga. Lapsed said teada, kes on Tilgu ja kuidas jõuab joogivesi meieni. Tegime veeringluse katse kausis, kuumavee ja jääkuubikutega – kuidas vesi aurustub ja sajab uuesti maha. Katsetasime, millised ained vees lahustuvad ja millised mitte – katsetamiseks oli sool, suhkur, chia-seemned, kookoshelbed, kaneel, õli ja guaššvärvid. Veenädala lõpetasime õppekäiguga loodusesse, sadamasillal veekogude ääres.

Lendoravate rühmas möödus nädal põnevate ning avastusrohkete katsetuste ja mängudega. Kastsime käed külma ja sooja vette, et tutvuda vee omadustega. Mängisime veemängu, kus lapsed tõstsid ja kallasid vett erinevate anumatega, arendades nii oma käelist osavust ja tähelepanu. Tegime katse liikuvast värvilisest veest, mis pakkus palju rõõmu ja imestust. Avastasime, kuidas lihtsate koduste vahenditega seebimullikesi puhuda ning milline üllatus peitub hüdrogeelist pallikestes. Veega tutvumine ja mängimine pakkus Lendoravate rühma mudilastele palju elevust ning avastamisrõõmu!

Naerukassid otsisid kaardil üles mere, järved ja jõed. Võrdlesid neid ja arutlesid nende elukeskkonna üle. Katse :ujub või upub ei olnudki nii lihtne. Laps võttis  kinni kaetud karbist  eseme ja kirjeldas seda (kerge või raske, puidust või plastist jne.), seejärel arvas ta, kas see ese ujub või upub vees. Tulemus oli näha kui ese sattus vette. Rääkisime sellest, kust tuleb meie joogivesi ehk siis kuidas jõuab vesi Ülemiste järvest kraanini. Tegime katse hüdrogeelpallikestega , mis vees paisuvad. Lõpptulemusena sai sellest  mõnus rahustav vannitäis pallikesi, mis pakkus suurt rõõmu. Õues kahjuks enam veelompe ja veetilkasid loendada ei saanud, aga see jääb mõneks teiseks korraks. Kolmapäeval vaatlesime, kuidas vesi muudab kuju olenevalt sellest , millisesse anumasse ta pannakse (pudel, lai kauss, kandiline anum, kilekott, vesi). Kunstitegevuses puhusime veetilgale elu sisse ja joonistus veetilga teekond. Nädala lõpuks võtsime plaani  puhtaks pesta mänguasjad ja lauad, toolid. See oli laste arvates kõige vahvam nädala osa.

Õnnesikkude lapsed said veenädala raames teada, kuidas jõuab puhas vesi meie koju. Külastasime lastaia 0-korrusel asuvat pesuruumi, kus asuvad pesumasinad, kuivati, pesurest ja pesemisvahendid. Lapsed lahendasid veeteemalist ristsõna ning otsisid täherägastikust veega seotud sõnu. Tegime veega seotud katseid: “Keeristorm” ja “Kas vesi oskab ronida ülespoole?”. Arutlesime lastega, kuidas säästa vett, mis ohud valistevad veekogul ja miks on vesi nii tähtis taimedele, loomadele ja inimestele? Lapsed ajatasid vees ja mullas sibulaid ning laste ülesandeks on nüüd nende sibulate kastmine.

Pilvejäneste rühma lastele maitseb vesi väga ning seoses veenädalaga degusteerisid lapsed tavalist kraanivett ning poest ostetud mineraalvett. Suurem osa lapsi ütlesid, et nende lemmik on tavaline kraanivesi, kuid mõned lapsed olid kindlad, et Värska mineraalvesi oli palju parem. Ka said lapsed harjutada vee valamist pudelisse läbi trehtli, ning veel nii, et vesi üle pudeliääre ei valguks. Lapsed olid väga tublid, üksteise suhtes abivalmid pudelit hoidma ja märku andma, kui pudel hakkas täis saama. Suurt rõõmu valmistas ka katse lihtsate ja igapäevaste asjadega, mida lapsed panid vette ning jälgisid, kas ese “ujub” või “upub”. Laste suur rõõm ja elevus täitis rühmaruumi kõik need päevad.

Kuuhiirte lapsed osalesid vestlustes teemal „Vesi meie ümber“ ning arutlesid vee tähtsuse üle inimesele ja loodusele. Õppefilmi „Veeringlus“ vaatamise järel rääkisid lapsed, kuidas vesi looduses liigub – päike soojendab vett, vesi aurustub, tekivad pilved ning vihm või lumi langeb tagasi maa peale. Häälimise tegevustes harjutati veega seotud sõnu: lill, pilv, vihm, jõgi, järv, tiik, oja, jää, lumi, puu, meri, mahl, inimene, jook. Lapsed ise pakkusid sõnu, õppisid sõnu häälikuteks jagama ja nende tähendust selgitama. Katsete ja vaatluste järel kirjeldasid lapsed oma tähelepanekuid ning rääkisid vee erinevatest maitsetest (kraanivesi, pudelivesi, gaseeritud vesi, gaseeritud maitsevesi ja isetehtud maitsevesi), võrreldes ja sõnastades, mida nad tundsid ning milline vesi meeldis maitselt enam. Matemaatikategevuses rühmitasid lapsed veeloomade mulaaže ning võrdlesid hulki, seades esemeid paaridesse. Lapsed märkasid, kus on rohkem, vähem või sama palju. Õppemängus ja katsetes võrreldi ka erinevaid esemeid kaaluliselt ning tehti lihtsaid järeldusi nende omaduste kohta. Kunstitegevuses valmis mullitrükk „Vihmapilv“, mille tegemisel kasutati mullikilet, vatipatju ja guaššvärve. Lapsed katsetasid erinevaid trükitehnikaid ning kujutasid vihma ja pilvi loominguliselt. Tegevus arendas loovust, peenmotoorikat ja värvitunnetust. Katsete ja ühiste tegevuste käigus arendati koostööoskust, tähelepanu ja juhiste järgimist. Lapsed õppisid ootama oma korda, kasutama ühiseid vahendeid ning arutlema katsete tulemuste üle. Uurimuslikes tegevustes („Värvilised veed“) said lapsed kogeda avastamisrõõmu ning õppida küsimusi esitama ja järeldusi tegema. Praktilises tegevuses „mustad käed“ (vesi ja seep) õppisid lapsed, miks on oluline käsi pesta – seep aitab eemaldada mustust ja pisikuid ning hoiab meid tervena. Samuti räägiti, miks on vaja riideid kuivatada: märjad riided võivad tekitada külmatunnet ja ebamugavust ning kuivatamine aitab hoida riided puhtad ja mõnusad selga panna. Lapsed tutvusid vee erinevate omadustega ja selle tähtsusega looduses. Vaatluste ja katsete kaudu uuriti vee erinevaid vorme (jää, lumi, vesi, aur) ning arutleti vee rolli üle igapäevaelus. Katsetes uuriti ka vee erinevaid maitseid – võrreldi kraanivett, pudelivett, gaseeritud vet, gaseeritud maitsevett/pohl/ ja kraaniveest ise tehtud maitsevett sidruni ja pohladega ning räägiti, mille poolest need erinevad. Enam meeldis lastele isetehtud maitsevesi 5 häält, sgaseeritud maitsevesi 4 häält, gaseeritud vesi ja pudeli vesi kumbki  2 häält ning kraanivee tulemuseks oli 0 häält. Tegevused aitasid lastel paremini märgata vett enda ümber ning mõista selle olulisust keskkonnas. Kokkuvõtteks saab öelda, et lapsed tutvusid veeringlusega, vee omaduste ja selle tähtsusega looduses. Õuesõppes märgati kevade algust ning vaadeldi looduses vett ja ilmastikunähtusi. Ühiselt kaevati liivakasti kraav ja jälgiti vee liikumist.