Reede, 21. veebruari hommik tuli Liivamäe lasteaias juubeldades ja sinimustvalge lehvides. Eks ikka selleks, et tähistada meie armsa Eesti Vabariigi kohe-kohe saabuvat 107. sünnipäeva! Ja nii, nagu Liivamäe tublidele lastele kombeks on, tegime seda ikka tantsu, luule ja lauluga.
Tegelikult möödus terve peonädal ülevas meeleolus: rühmades räägiti eesti rahvuskultuurist ja -sümbolitest, muusikatunnis lauldi-loeti meie rahva jaoks armsaks saanud laule. Tutvusime tüvitekstidega ja vaatasime videoid laulupeo ajaloost ja Laulvast Revolutsioonist. Muide, lapsed olid väga kenasti teadlikud meie trikoloori sümbolistlikest tähendustest (muld, taevas, lumi) ning suutsid omistada sellele teisi, isegi kohati poeetilisi tõlgendusi.
Nädala kulminatsioon ehk reedene aktus ilmestas suurepäraselt laste seniõpitut: Tuulehobude, Õnnesikkude ja Lendoravate poisid marsissid riigi- ja lasteaialippudega “Kodumaa” saatel saali ning seejärel kõlas Lendoravate ja õpetajate eestlaulmisel Eesti Vabariigi hümn. Seljas pidulikud riided (Lendoravad olid saanud endale lausa rahvarõivad üll’) ja lipud lehvimas käes, esitasid rühmad järgemööda enda õpitud luuletusi ja laule-laulumänge. Mõlema kontserdi lõppakordiks oli ühislauluna kõlanud Riho Pätsi “Kus on minu koduke”.
Seesama kontserte saatnud pidulik ja ülev tunne ilmestab uhkust, mida valmistavad tervele Liivamäe lasteaiale meie keel, meie kodumaa ja meie inimesed. Meie pere!
Palju õnne, kallis Eestimaa!
