Roheline kool

Oleme liitunud Rohelise Kooli programmiga. Programmi eesmägiks on, et kõik töötajad ja lapsevanemad teavad, et meie lasteaed on keskkonnasõbralik ning lastest kasvavad jätkusuutlikult mõtlevad keskkonnateadlikud inimesed. Oleme pälvinud ka edukat programmis osalemist tõendava ülemaailmselt tuntud ja tunnustatud ökomärgise Roheline Lipp. Ülemaailmselt juhib programmi Foundation for Environmental Education (FEE) – Taanis asuv valitsusväline mittetulundusühing, mille eesmärgiks on keskkonnahariduse abil edendada kestlikku arengut. Eestis juhib Rohelise kooli programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS), olles FEE täieõiguslik liige. Programmi tegevusi koordineerib Tartu loodusmaja.

Eestis on programmiga liitunud juba üle 140 õppeasutuse.

KESKKONNAALASE TEGEVUSE PÕHIMÕTTED

  • Lähtume J.Käisi üldõpetuse põhimõtetest;
  • Osaleme keskkonnahariduslikes projektides (KIK);
  • Hoiame lasteaia õueala bioloogilist mitmekesisust (lasteaia õuealal liigirikkuse järjepidev laiendamine);
  • Õuesõppepäevad, vahetu õppimine MÕK;
  • Käitume lasteaias keskkonnateadlikult (kasutame ressursse säästlikult);
  • Tõstame personali ja laste teadlikkust;
  • Rakendame Kiusamisest vaba lasteaed põhimõtteid;
  • Kaasame keskkonnaalasesse tegevusse partnereid;
  • Propageerime tervislike eluviise;
  • Toimiva keskkonnateadlikkuse kujundamine asjatundlike töötajate ja optimaalsete vahenditega.

KESKKONNAALASED TRADITSIOONILISED TEGEVUSED LIIVAMÄE LASTEAIAS.

Tegevuste planeerimine toimub igaaastaselt poolaastapõhiselt: septembris ja jaanuaris. Kõik sündmused kajastatakse lasteaia kodulehel “uudiste” all, eelmiste õppeaastate peod, tegevused ja sündmused leiab “arhiveeritud uudiste” alt. Õppeaasta analüüs toimub juunis.

Keskkonnaülevaatuse aluseks on laste, lapsevanemate ja personali rahuloluküsitlused, arenguvestlused ning rühmade õppeaasta analüüsid.

Lapsevanemate kaasamine – Lapsevanemad osalevad aktiivselt keskkonnahariduse kujundamisel heatahte alusel, edastades oma ideid ja võimalusi.

Igal poolaastal käsitletakse regulaarselt või traditsiooniliselt:

  1. Info teavitamine ja kaasamine – meeskonna siseselt planeeritakse teemad ja tegevused, mida käsitletakse ning vastutajad. Samuti kuidas kaasatakse lapsevanemaid, lapsi ja kogukonda.
  2. Elurikkus ja loodus – planeeritakse, mis teemasid käsitletakse, toetavad üritused, õppekäigud ja osalejad. Metsakitse talu. Kevadised taimekülvid, sibulate ja küüslaukude kasvatamine, linnulaulunädalad. Inkubaatori kevadine sisselülitamine, tibude koorumiseks, Tibude kasvamise jälgimine. Ja tibude jaotamine kodudesse (nõudlus olemas). Konnakulleste kudu akvaariumisse panek ja konna arenguprotsessi jälgimine, hiljem konnade loodusesse tagasi suunamine.
  3. Kliimamuutused – planeeritakse vastavalt aastaaegadele ilmavaatluste ja inimtegevusele. Et tekiks vähem toidujäätmeid, lastele pidev selgitusõpe õigete toitumisharjumuste kujunemiseks.
  4. Energia – keskkonna säästva majandamise kava arutamine laste ja personaliga, leida võimalusi säästmiseks. Menüüs toorainete valik niipalju kui võimalik kvaliteetne tooraine. Oma köök. Välisuks varustatud sulguriga, kasutusel säästulambid. Lasteaia hoone soojuspidavus B.
  5. Globaalne kodakondsus – Traditsiooniline koostöö Rahvusvahelise Kooli ja Unistusega lasteaiaga – Erinevad keeled, kultuurid, muusika, kombed. Staabi- ja sidepataljoniga. On olemas kiusamisvaba keskkond ja rühmades on palju erinevatest kultuuridest lapsi.
  6. Tervis ja heaolu – traditsiooniliselt külastavad lapsed hambaravi kabinetti ja laste silmi kontrollib optometristid, laste kõnet kontrollib logopeed, laste vaimset tervist toetab lasteaias töötav tugiõpetaja. Laste sügisene ja kevadine kaalumine ja mõõtmine. Õpetajate hääleaparaadi kontroll nipid hääle hoidmiseks. Mürafoor, CO2 mõõturid rühmades. Oluline tähelepanu laste igapäevase hügieeni harjumustel (õige kätepesu jne). Kaks korda päevas on lasteaias vitamiiniamps (puuvili ja köögivili). Tegevuste vahel on lastele liikumispausid.
  7. Meri ja rannik – igaaastased väljasõidud mere äärde. Kalapäevad, liiv ja kivid.
  8. Prügi – Traditsiooniline prügi sorteerimine juba rühma ruumides. Taaskasutus käelistes tegevustes, kaltsuvaipade kudumine, lastevanemate kaasamine, projekti Prügihunt igaaastane külaskäik.
  9. Õueala – kaardistatud rohttaimed, puud, põõsad, lilled. Loodud viljade nurk koos rullilille ja saialilledega. Olemas kompostihunnik, sipelgaelupaigad. Toimuvad regulaarsed õuesõppe nädalad igal aastaaja. Töökasvatus õueala korrastamisel, lillepeenarde rohimisel. Olemas vahendid ja ilmestavad õppevahendid. Lastel on ruumi hoovis joosta, terviserada, koos isadega pimedas orienteerumine taskulambiga.
  10. Transport – Kahjuks ei ole võimalik propageerida oluliselt jalgrattaga liikumist, kuna see on tiheda liiklusega üsna ohtlik. Küll käsitletakse turvalist koduteed ja kasutatavaid liikumisvahendeid. Kahjuks ei propageeri ka ühisliiklust, kuna praktika näitab, et rühmades, kus liigeldakse rohkem oma transpordiga, on lapsed tervemad. Rohkem haigestumisi ühistranspordiga tulevates rühmades. Liiklusvaatlused regulaarsed, kuna piirneme tänavaga.
  11. Jäätmed – Biojäätmed taaskasutatakse Metsakitsetalu loomade poolt. Hetkel päevakorral jäätmete utiliseerimine konteineriga seoses lasteaia remonti minemisega ja keldrite tühjendamisega.
  12. Vesi – vee tarbimist jälgitakse regulaarselt rühmasiseselt. Rühmades juuakse kraanivett. Tilkuvaid kraane ei ole. Kraanidele paigaldatud sifoonid. Veega seonduvad tegevused, õppekäigud veepuhastusjaamas.

Vaata ka:

Ülevaatus

Tegevuskava

Koosoleku protokoll