Kogu Liivamäe lasteaias toimusid sellel nädalal huvitavad katsed ja praktilised tegevused, kus lapsed said teaduse imelist maailma avastada.
Esmaspäeval viisid Pilvejänesed läbi katse, mille eesmärk oli uurida, kuidas, mikroobid kardavad seepi. Teisipäeval jälgisid lapsed põnevusega katset “Vesi kotis” – kuidas on võimalik lükata vett täis kilekotist läbi grilltikud ja vett ei hakka pritsima. Kolmapäeval tegid Pilvejänesed katse, kus olid peategelased kaks apelsini. Kuidas saab nii olla, et koorega apelsin jääb vee peale ulpima aga kooritud apelsin vajub vee alla? Saladus peitub apelsini koores, mis on õhuline. Neljapäeval said lapsed teada, kui palju paisuvad vees kaerahelbed. Reedel tuletasime meelde kõiki neid toredaid päevi, mis olid täis katsetamist ja uusi avastusi, mis pakkusid lastele meeldejäävaid ja õpetlikke kogemusi.
Tähekullide katsete nädal möödus igal päeval uue ja põneva katsega. Esmaspäev algas katsega “Avanevad lilleõied”- äratasime kinnised paberlilled üles, kastes neid veega. Teisipäeval proovime ise meie paberikotist leitud paberitükkidest käsitööpaberit teha. Kolmapäevasel katsete hommikul saalis näitasime kahte katset „ Fooliumipallid vees“(mis ujub, mis upub) ja “Vesi kotis”- milleks oli vaja minigrip kotti, vett ja grilltikke. Panime kotti vett ja torkasime tikud kotist läbi nii, et vesi välja ei voolanud. Neljapäeval tegime katseid “Tagurpidine veeklaas” ja “Kuidas vett klaasi sisse püüda?” Nädala viimaseks katseks oli „Hüplevad popkornid“.
Liivamummu lapsed läksid esmaspäeval õue ja ehitasid üheskoos liivakastis vulkaani. Kraatriks pani õpetaja ühe väikese pudeli, mille ümber kuhjasid kõik korralikult liiva. Õpetaja segas vett, värve ja söögisoodat ning valas lehtriga pudelisse. Seejärel valas ta veel ühest pudelist kraatrisse äädikat ning meie vulkaan hakkas purskama. Veidike kartsime ka, et äkki tuleb väga suur purse, aga polnud hullu midagi. Järgmisel päeval tahtsime seda uuesti teha ja tegimegi. Nii äge ja siis said need lapsed ka kaasa lüüa, keda eelmine päev polnud.
Veel tegime õhupalliga elektrit nii, et kõigil olid juuksed püsti ja isegi õpetajal. Kolmapäeval oli eriti vahva päev, sest siis olime koos teiste lastega saalis ja nägime erinevaid katseid munade ja fooliumi jms. Kõige enam meeldis meile aga Lendoravate katse, kus punasekapsa vedeliku pandi vette, soodavette ja äädikavette. See oli huvitav sellepärast, et maagilisel moel muutusid topsides värvid. Teine meie suur lemmik oli meie õpetaja katse, kus üks õhupall, mis õhku täis oli, läks pauguga tule kohal katki. Teine õhupall, milles oli vesi oli tulekindel ja sellega ei juhtunud midagi. Neljapäeval oligi punasekapsas vette likku pannud ja meie saime igaüks ise proovida, kuidas need värvid topsides muutuvad. Lisaks pani õpetaja veel ühe klaasi, kus oli veidi vett, „laulma”. Meie proovisime ka, osadel meist tuli välja, aga natuke on seda vaja veel harjutada.

Lendoravate rühm esitles saalis katset ,,Kaval kapsas”, mille käigus saime teada, milliseid ilusaid värvilisi vedelike on võimalik punase kapsa leotise abiga luua. Õpetaja juhendamisel ning väikese Lendorava assisteerimisel valmisid katseklaasidesse punasest kapsast leotis, soodalahus ja äädikalahus. Katse tegemise ajal oli võimalus kõigil lastel kaasa rääkida ning arvata, mis võiks juhtuda, kui lisada punase kapsa leotist soodalahusele, äädikale või tavalisele veele. Tulemuseks saime rõõmsad sinise, lilla ja roosa/punase värvilised vedelikud. Põnev ja maagiline!
Õnnesikkude rühma katse nimi oli “Vesi tagurpidi klaasis”. Me panime veerand klaasi vett, katsime klaasi paksema paberiga ja keerasime klaasi tagurpidi. Vesi ei kukkunud klaasist välja. Katse õnnestus kohe esimesel korral ja lastel oli tõeline vau-efekt.
Ka Kuuhiired tegid nädala jooksul erinevaid katseid. 1.Katse: „Muna vees“. Katse, kus panime muna kahte erinevasse klaasi – ühte tavalise veega ja teise soolase veega. Mis juhtus? Tavalises vees vajus muna põhja. Soolases vees jäi muna vee peale ujuma. Mida lapsed õppisid? Lapsed avastasid, et sool muudab vee “tugevamaks” ja aitab munal paremini pinnal püsida. See oli lõbus ja põnev viis õppida looduse kohta läbi katse. 2.Katse: „Fooliumpall vees“ – miks mõnikord ujub ja mõnikord vajub põhja? Selles katses uuriti, kuidas sama materjal (alumiiniumfoolium) võib vees käituda erinevalt, sõltuvalt selle kujust ja õhu olemasolust. Kui foolium kortsutada palliks, jääb selle sisse palju õhku ning see tõrjub vett. Seetõttu pall ujub. Kui aga fooliumileht suruda vee alla, kaob õhk ja leht täitub veega, muutudes raskemaks kui sama kogus vett suudab kanda. Seetõttu see vajub põhja. Katse näitab lihtsal viisil, et ujuvus ei sõltu ainult materjalist, vaid ka kujust, õhust ja veega kokkupuutest. 3. Katse: „Tore katse munavalgega“, mille jaoks kasutasime lihtsaid vahendeid: munavalget, vett, söögisoodat ja äädikat. Kõigepealt valasime munavalge klaasi ja lisasime veidi vett. Vispeldasime muna veega segi. Seejärel segasime hulka söögisoodat. Kui lõpuks lisasime äädikat, hakkas segu koheselt mullitama ja vahutama, ajas üle klaasi. Katse tulemusena tekkis kummaline, veniv ja vahune mass, mis pakkus palju avastamisrõõmu.
Naerukasside rühm viis saalis läbi põneva katse nimega “Hull riis”. Kasutasime katses riisihelbeid, villast kinnast ja plastlusikat. Hõõrusime plastlusikat villase kindaga ning seejärel viisime lusika riisihelveste lähedale. Lapse said jälgida, kuidas riisihelbed hakkasid liikuma ja justkui “hüppama”. Katse tutvustas lastele mängulisel ja lihtsal viisil staatilise elektri nähtust.